1. Millised krevetid sobivad algajale
Akvaariumikrevetid jagunevad laias laastus kaheks rühmaks. Neocaridina krevetid, näiteks punane kirsikrevett ja selle värvivariandid, on vastupidavad ja sobivad tavalisse kraanivette, mis on konditsioneeriga töödeldud. Neid peetakse algajale kõige sobivamaks valikuks.
Caridina krevetid, näiteks Bee ja Crystal Red, on nõudlikumad. Need vajavad pehmet ja happelist vett ning stabiilseid tingimusi. Sellist vett valmistatakse tavaliselt pöördosmoosiveest, millele lisatakse mineraale, ja pinnaseks kasutatakse aktiivpinnast. Kui alles alustad, on mõistlik alustada Neocaridinast ja nõudlikumate liikide juurde liikuda hiljem.
Küsi krevetid ostes müüjalt või kasvatajalt, millises vees need on elanud. Mida sarnasem on sinu akvaariumi vesi sellele, seda lihtsam on krevettidel kohaneda. Täpsed sobivad vahemikud erinevad liigiti ja allikati, seega lähtu konkreetse liigi andmetest.
2. Akvaarium ja filter
Krevetid on väikesed, kuid väga väike veekogus muutub kiiresti. Algajale on mugavam umbes 20–60-liitrine akvaarium, kus temperatuur ja vee koostis püsivad stabiilsemana. AquaEL Shrimp Set Smart D&N on krevettidele mõeldud nanoakvaariumi komplekt, millel on tootja andmeil LED-valgusti, Turbo Mini filter ja Fix 2 automaatne soojendi.
Filter peab olema õrn ega tohi krevetipoegi sisse imeda. Kõige levinum lahendus on õhupumbaga töötav käsnfilter, näiteks Aqua Nova NSF. Käsna pinnale kasvab biokile, mida krevetid hea meelega söövad. Käsnfilter vajab õhupumpa, voolikut ja soovitatavalt tagasilöögiklappi; AquaEL Miniboost on väike reguleeritav õhupump, mida tootja soovitab ka krevetiakvaariumi käsnfiltrile.
Kui kasutad tavalist sise- või välisfiltrit, kata selle sisselaskeava peenikese käsnaga. Nii ei satu väikesed krevetid filtrisse ja käsn toimib lisapinnana bakteritele. Hoia vool mõõdukas, sest krevetid ei armasta tugevat voolu.
3. Vesi ja selle stabiilsus
Krevettide jaoks on kõige tähtsam stabiilne vesi. Järsud muutused temperatuuris, kareduses või pH-s võivad neid stressi viia ja raskendada kestavahetust. Seetõttu tehakse krevetiakvaariumis pigem väiksemaid veevahetusi, kus uus vesi on akvaariumi omaga sama temperatuuriga ja sama koostisega.
Kraanivesi vajab konditsioneeri, mis eemaldab kloori. Eesti kraanivee karedus on piirkonniti väga erinev, seega mõõda üldkaredust (GH) ja karbonaatkaredust (KH) testiga, näiteks JBL Test PRO GH. Nii tead, kas vesi sobib valitud liigile.
Kui vajad pehmet vett, kasutatakse pöördosmoosivett, millele lisatakse mineraale. Aquaforest Shrimp GH+ on tootja andmeil vedel mineralisaator RO-vee ettevalmistamiseks krevettidele, eriti Bee ja Crystal krevettidele: see tõstab üldkaredust, kuid jätab karbonaatkareduse muutmata. Puhast osmoosivett ilma mineraalideta krevetiakvaariumis ei kasutata.
Vala aurustunud vee asemele uut vett, mitte ainult soolasid ja mineraale, sest mineraalid ei aurustu. Märgi üles mõõtmistulemused, et näeksid muutusi enne, kui need loomadele probleeme tekitavad.
4. Käivitamine ja krevettide lisamine
Krevetid lisatakse ainult küpsesse akvaariumisse. Uues akvaariumis peab bakterikoloonia kõigepealt kasvama, mis võtab tavaliselt mitu nädalat. Mõõda ammooniumi ja nitritit: kui need püsivad nullilähedased ja taimed kasvavad, on akvaarium valmis. Paljud krevetipidajad ootavad veel pisut kauem, et klaasidele ja kividele tekiks biokile.
Krevetid kohandatakse uue veega aeglaselt. Levinud viis on tilgutamine: krevetid pannakse kotiveega anumasse ja sinna tilgutatakse õhukese vooliku kaudu akvaariumivett, kuni veekogus on mitu korda suurenenud. Seejärel tõstetakse krevetid võrguga akvaariumisse, ilma kotivett kaasa võtmata.
Esimestel päevadel võivad krevetid peituda. See on normaalne. Ära sööda neid sel ajal palju ja jälgi, et vee parameetrid püsiksid ühtlased.
Jälgi krevettide käitumist ka hiljem. Kui krevetid on rahutud, ujuvad ringi järsult või ronivad veepinnale ja sealt välja, on see märk, et vees võib midagi valesti olla. Sellisel juhul mõõda vett, kontrolli temperatuuri ja mõtle, kas lisasid hiljuti midagi uut. Kaas või kate hoiab ära, et krevetid akvaariumist välja satuvad.
5. Krevettide söötmine
Krevetid otsivad toitu kogu päeva: nad korjavad biokilet, vetikaid ja lagunevaid taimeosi. Seetõttu vajavad nad küpses akvaariumis lisatoitu vähe. Sööda väikeste portsjonitena ja nii palju, et toit saaks paari tunni jooksul söödud; ülejäägid eemalda, sest need riknevad ja halvendavad vett.
Krevettide jaoks on olemas spetsiaalsed toidud. StreamBiz Crusta Plus on tootja andmeil igapäevane toit krevettidele ja vähkidele, milles on putuka- ja taimset valku, kaltsiumi ning montmorilloniiti kesta jaoks. StreamBiz Crusta GRO on probiootikumide ja prebiootikumidega kasvutoit. Tootja soovitab sööta väikeste portsjonitena.
Vaheldus on kasulik, kuid ära lisa korraga mitut uut toitu. Kesta vahetuse järel jääb akvaariumi tühi kest; seda võib jätta paigale, sest krevetid näksivad seda sageli ise.
6. Taimed, varjed ja ohud
Tihedad taimed ja samblad pakuvad krevettidele varju ja pinda, kust toitu korjata. Najas guadalupensis 'Guppy Grass' on Tropica andmeil kiirekasvuline taim, mille tihe ja peen struktuur annab varju maimudele ja krevettidele. Ka samblad juurikal ja kividel sobivad krevetiakvaariumi hästi. Aqua Nova keraamilised krevetitorud annavad krevettidele kitsad peidukohad.
Kõige suurem oht krevettidele tuleb sageli vette lisatud ainetest. Paljud kalaravimid ja mõned muud vahendid ei sobi selgrootutele. Näiteks eSHa alx kohta ütleb tootja, et krevetid ja vähid tuleb enne kasutamist akvaariumist eemaldada. Loe alati iga toote silti ja ära kasuta vaske sisaldavaid tooteid krevetiakvaariumis.
Mõtle ka naabritele. Suured või röövtoidulised kalad söövad krevette ja eriti nende poegi. Kui soovid krevettidel lasta paljuneda, on parim eraldi krevetiakvaarium või väga väikesed rahulikud kalad.
Neocaridina ja Caridina krevetid lühidalt
| Omadus | Neocaridina (nt kirsikrevett) | Caridina (nt Bee, Crystal Red) |
|---|---|---|
| Kellele | Algajale | Kogenumale pidajale |
| Vesi | Kraanivesi konditsioneeriga sobib sageli | Pehme vesi: RO-vesi ja GH-mineralisaator |
| Pinnas | Tavaline kruus või liiv | Aktiivpinnas, mis hoiab vee pehme ja happelise |
| Tundlikkus | Talub laiemat vahemikku | Tundlik muutuste suhtes |
| Filter | Käsnfilter või kaetud sisselaskeavaga filter | Käsnfilter või kaetud sisselaskeavaga filter |
Kontrollnimekiri
- Alusta vastupidavatest Neocaridina krevettidest
- Vali umbes 20–60-liitrine akvaarium
- Kasuta käsnfiltrit või kata sisselaskeava käsnaga
- Lisa krevetid ainult küpsesse akvaariumisse
- Mõõda GH, KH, ammoonium ja nitrit
- Kohanda krevetid aeglaselt tilgutades
- Sööda vähe ja eemalda ülejäägid
- Loe iga vahendi silti: osa tooteid ei sobi selgrootutele
Tooted selle juhendi juurde
Korduma kippuvad küsimused
Kas krevetid vajavad soojendit?
Neocaridina krevetid tulevad sageli toime toatemperatuuril, kuid oluline on, et temperatuur ei kõiguks. Jahedas ruumis aitab väike termostaadiga soojendi hoida temperatuuri stabiilsena.
Kui palju krevette võib akvaariumisse panna?
Krevetid on väikesed ja koormavad vett vähe, kuid alusta väikesest rühmast ja lase asurkonnal kasvada. Nii jõuab akvaarium kohaneda ja näed, kas tingimused sobivad.
Kas krevetid ja kalad võivad koos elada?
Väikeste rahulike kaladega sageli küll, kuid kalad võivad süüa krevetipoegi. Suured või röövtoidulised kalad ei sobi krevettidega kokku.
Miks krevetid on kesta vahetamise järel peidus?
Pärast kestavahetust on uus kest mõnda aega pehme ja krevett on haavatavam, seega otsib ta varju. Taimed, samblad ja peidukohad aitavad seda aega üle elada.
