1. Mida filter akvaariumis teeb
Filter on akvaariumi kõige olulisem seade, sest see hoiab vee liikumas ja puhastab seda kolmel viisil. Mehaaniline filtreerimine püüab kinni nähtava mustuse: toidujäägid, taimeosad ja muda. Selleks kasutatakse käsnasid ja fliisi.
Bioloogiline filtreerimine on veelgi tähtsam, kuigi seda silmaga ei näe. Filtrimaterjali pinnale kasvavad nitrifitseerivad bakterid, mis muudavad kalade jääkainetest tekkiva ammoniaagi ja nitriti vähem ohtlikuks nitraadiks. Need bakterid elavad poorsel materjalil, näiteks keraamikal ja käsnas, ning vajavad pidevat hapnikurikast veevoolu.
Keemiline filtreerimine on vajaduspõhine. Aktiivsüsi seob tootja andmeil näiteks kloori, ravimijääke ja juurikast tulevat värvust, fosfaadi- ja nitraadimaterjalid seovad vastavaid aineid. Tavalises taimeakvaariumis ei ole keemilist filtrimaterjali alati vaja, kuid see on kasulik kindla probleemi lahendamisel.
2. Filtritüübid: sise-, välis-, ripp- ja käsnfilter
Sisefilter asub akvaariumis ja on lihtne paigaldada. See sobib hästi väikestele ja keskmistele akvaariumidele. Näiteks AquaEL FAN 2 Plus on tootja järgi mõeldud 100–150-liitrisele akvaariumile ning selle kamber ei lase filtri väljavõtmisel mustal veel tagasi akvaariumisse voolata. Juwel Bioflow ONE sobib kuni 80-liitrisele akvaariumile.
Välisfilter seisab akvaariumi all kapis ja on vooliku kaudu akvaariumiga ühendatud. Selle filtrimaht on suurem, see ei võta akvaariumis ruumi ja seda puhastatakse harvemini. Aqua Nova NCF ja OASE BioMaster² on välisfiltrid, mille suurus valitakse akvaariumi mahu järgi. Välisfilter sobib eriti hästi taimeakvaariumile ja suurematele mahtudele.
Rippfilter riputatakse akvaariumi servale ja sobib väikesele mahule: AquaEL Versamax FZN-mini on tootja järgi mõeldud 10–40-liitrisele akvaariumile. Käsnfilter töötab õhupumbaga, on vaikne ja õrn ning ei imeta sisse krevette ega maimusid. Seetõttu kasutatakse seda krevetiakvaariumis ja kasvatusakvaariumis.
Lisaks põhifiltrile on olemas abiseadmed. Pinnafilter ehk pinnaskimmer, näiteks Juwel EccoSkim või AquaEL SAS 500, imeb veepinnalt õlise kile ja tolmu, mis takistavad valguse ja gaasivahetuse. UV-selgendi juhib vee läbi UV-lambi ja on tootjate kirjelduse järgi mõeldud hõljuvate vetikate tõttu rohelise vee vastu. Need seadmed ei asenda bioloogilist filtrit, vaid täiendavad seda.
3. Kuidas valida filtri suurust
Alusta akvaariumi tegelikust veemahust, mitte klaasi välismõõtudest. Pinnas, kivid ja juurikad võtavad osa ruumist, kuid filtri valimisel on kindlam lähtuda nimimahust. Tootjad märgivad iga filtri juurde akvaariumi mahu, millele see on mõeldud: näiteks AquaEL Ultramax 1000 sobib tootja järgi 100–300-liitrisele akvaariumile.
Kui akvaariumi maht jääb kahe filtri vahemiku piirile, vali pigem suurem. Suurema filtri vool on tavaliselt reguleeritav ja selle filtrimaterjal kauem puhas. Arvesta ka asustusega: palju kalu või suured kalad toodavad rohkem jääkaineid kui mõni väike parvekala.
Mõtle ka voolule. Labürintkalad ja loorsabadega kalad ei armasta tugevat voolu, samal ajal kui mitmed jõekalad sellega hästi toime tulevad. Taimeakvaariumis aitab ühtlane vool toitaineid ja CO2 laiali kanda, kuid väga tugev pinnavool ajab CO2 veest kiiremini välja. Suuna väljavool nii, et kogu akvaariumis liiguks vesi ilma tormita.
4. Filtrimaterjalid ja nende järjekord
Vesi peaks läbima materjalid kindlas järjekorras: kõigepealt mehaaniline, siis bioloogiline ja viimasena keemiline. Jäme käsn püüab suurema mustuse, peenem käsn või fliis väiksemad osakesed. Nii jõuab bioloogilisse ossa juba puhtam vesi ja poorid ei ummistu.
Bioloogiline materjal on poorne ja suure pinnaga. AquaEL BioCeraMAX on tootja andmeil poorsed keraamilised rullid, mis pannakse filtris mehaanilise materjali järele ja keemilise ette. Tootja soovitab mitte loputada seda kraaniveega ja vahetada umbes kolmandik materjalist korraga iga 6–12 kuu järel.
Keemiline materjal, näiteks AquaEL CarboMAX Plus aktiivsüsi, läheb viimaseks. Aktiivsüsi kulub ära ja tuleb tootja juhise järgi välja vahetada. Kui kasutad kaladele ravimit, loe ravimi juhendit: aktiivsüsi võib ravimi veest välja siduda, seega tuleb see sageli ravi ajaks eemaldada.
5. Filtri hooldus samm-sammult
Puhasta filtrit siis, kui vool märgatavalt nõrgeneb, mitte kalendri järgi iga nädal. Sisefilter vajab tavaliselt sagedasemat hooldust kui välisfilter, sest selle käsn on väiksem. Ühenda filter enne töö algust vooluvõrgust lahti.
Võta veevahetuse ajal ämbrisse akvaariumivett ja loputa käsnasid selles kergelt, kuni suurem muda on eemaldatud. Käsn ei pea muutuma uueks: kui see on liiga puhas, on kadunud ka osa baktereid. Ära pese filtrimaterjali kraaniveega ega kuuma veega.
Ära puhasta kõike korraga. Kui vahetad mehaanilise käsna, jäta bioloogiline materjal puutumata ja vastupidi. Kontrolli samal ajal rootorit ja selle telge, sest sinna koguneb muda. Välisfiltri voolikutesse koguneb aja jooksul kiht, mis vähendab voolu; selle eemaldamiseks on voolikuharjad, näiteks JBL Cleany.
Pärast hooldust täida filter veega, kontrolli ühendusi ja jälgi esimestel minutitel, et kuskilt ei lekiks. Kui filter on mitu tundi seisnud, näiteks voolukatkestuse tõttu, on mõistlik materjal enne taaskäivitamist akvaariumivees läbi loputada, et seisnud vesi ei voolaks otse akvaariumisse.
6. Levinud vead filtriga
Kõige sagedasem viga on filtri liiga põhjalik pesemine. Kui kogu materjal pestakse kraanivees puhtaks, kaob suur osa baktereid ja vesi võib mõne päeva jooksul muutuda kaladele ohtlikuks. Teine viga on filtri väljalülitamine ööseks müra või elektri säästmise pärast: bakterid vajavad pidevat voolu.
Uus filter ei hakka kohe täie jõuga tööle, sest bakterikoloonia kasvab nädalate jooksul. Seetõttu lisatakse uude akvaariumisse kalu järk-järgult ja mõõdetakse ammooniumi ning nitritit. Kui vahetad vana filtri uue vastu, lase neil mõnda aega koos töötada või tõsta osa vanast materjalist uude filtrisse.
Väikeste krevettide ja maimudega akvaariumis kata tavalise filtri sisselaskeava peenikese käsnaga või kasuta käsnfiltrit. Nii ei satu loomad filtrisse.
Filtritüübid lühidalt
| Tüüp | Sobib | Plussid | Arvesta |
|---|---|---|---|
| Sisefilter | Väike ja keskmine akvaarium | Lihtne paigaldada ja hooldada | Võtab akvaariumis ruumi, väiksem materjalimaht |
| Välisfilter | Keskmine ja suur akvaarium, taimeakvaarium | Suur filtrimaht, akvaarium jääb vabaks | Voolikud ja ühendused vajavad kontrolli |
| Rippfilter | Väike akvaarium | Kiire paigaldus, õhutab vett | Vajab ruumi kaane ja serva juures |
| Käsnfilter | Krevetid, maimud, karantiin | Õrn ja vaikne, ei ima loomi sisse | Vajab õhupumpa ja voolikut |
Kontrollnimekiri
- Vali filter tootja märgitud akvaariumi mahu järgi
- Kahe suuruse vahel vali pigem suurem
- Järjekord: mehaaniline, bioloogiline, keemiline
- Loputa käsnasid ainult akvaariumivees
- Ära puhasta kogu materjali korraga
- Ära lülita filtrit ööseks välja
- Kontrolli rootorit ja voolikuid
- Krevettide ja maimude puhul kata sisselaskeava käsnaga
Tooted selle juhendi juurde
Korduma kippuvad küsimused
Kui tihti tuleb akvaariumi filtrit puhastada?
Siis, kui vool märgatavalt nõrgeneb. Sisefiltri puhul võib see olla mõne nädala tagant, välisfiltri puhul harvem. Loputa materjali akvaariumivees ja ära puhasta kõike korraga.
Kas filtri võib ööseks välja lülitada?
Ei ole soovitatav. Bioloogilise filtri bakterid vajavad pidevat hapnikurikast voolu. Kui filter on liiga vali, kontrolli rootorit ja paigaldust või vali vaiksem mudel.
Kas taimeakvaariumile sobib välis- või sisefilter?
Mõlemad töötavad. Välisfilter jätab akvaariumi vabaks ja selle suurem materjalimaht sobib hästi tihedalt istutatud akvaariumile. Väikeses akvaariumis piisab sageli sisefiltrist.
Millal tuleb filtrimaterjal välja vahetada?
Käsnad vaheta siis, kui need on kulunud või ei taastu enam pärast loputamist. Keemiline materjal kulub ära ja vahetatakse tootja juhise järgi. Bioloogilist materjali vaheta osade kaupa, mitte korraga.
